Mari Sarv

Õnnetusi juhtub nii kodumaal kui reisidel, kuid muretumad saavad olla need, kelle õnnetusega seotud kulud katab kindlustus. Reisikindlustusega saab katta meditsiinilise abi kulud, pagasiga seotud kahjud, reisi hilinemise või sellest mahajäämise kulud ning kolmandatele isikutele tekitatud kahjud. Neist viimast ostvat eestlased ERGO kindlustajate sõnul harva, kuid õpetlikke lugusid, kus sellest abi on, leidub küll.

Ainult esmaabist alati ei piisa

Meditsiiniline abi on peamine reisikindlustuse osa ning see katab igasugused tervisele tehtud kulutused võõras riigis. Esmaabi antakse enamikes paikades igaühele, kuid iga täiendava liigutuse eest tuleb juba maksta, ja enamasti palju. Niisiis hüvitab kindlustus kulud ravimitele ja tehtud transpordikulud – nii taksosõidu haiglasse kui kopteriga suusamäelt haiglasse lennutamise; nii spetsiaalse lisaistme kojusõidulennul kui lausa erilennuki, kui seda vaja peaks minema.

Sagedasimad kohad, kus eestlased suusahooajal meditsiinilise abi kindlustust appi hüüavad, on ERGO kindlustuse isikukahjude osakonna juhataja Caterina Lepvaltsi sõnul Austria, Soome ja Rootsi. “Inimesed mõtlevad, et Soome-Rootsi on ju siinsamas ning neil on haigekassa kindlustus olemas, seega pole eraldi reisikindlustust tarvis. Kuid haigekassa katab vaid sellised kulud, mis katab Rootsi haigekassa rootslasele. Erilend Tallinnasse sinna sisse päris kindlasti ei kuulu, samuti kopsakad visiiditasud jne,” räägib Lepvalts. Ta toob näite hiljutisest juhtumist, kus Norrast toodi Eestisse reieluumurruga laps – riikidevaheline transport üksi maksis 8500 eurot, lisaks siis eelnevad ravikulud kohapeal.

“Pole see Soomegi mingi võlumaa, kus õnnetusi ei juhtu,” hoiatab ERGO kindlustuse isikukindlustuse osakonna juhataja Annika Mällo. “Seal käib palju eestlasi tööl ning tööõnnetused on päris sagedased,” toob ta ühe näite. Muide, needki hüvitatakse reisikindlustuse alt.

Kadunud kohvrite asemel

Pagasikahjudest sagedasim on kohvri purunemine ning ehkki selle esmahüvitamise kohustus on lennukompaniil, jõuab nii mõnigi kurtja ka kindlustuse ukse taha. Harva on ka juhtumeid, kus kohver jääb kadunuks. Igavesti. Vahepealne võimalus on ka – kohver saabub kolm päeva hiljem. Sellisel juhul annab lennufirma sihtkohas küll seebi ja hambaharja, kuid kindlustus hüvitab lisaks 500 krooni eest päevas põhjendatud esmatarbekaupade soetamise kulud. “Mis on põhjendatud, sõltub suuresti reisi eesmärgist. Puhkusereisil Egiptuses on suveriided ja päikesekreem esmatarbekaubad, eriti siit talveriietega minnes. Tähtsale konverentsile lennanud ärimehe jaoks on aga esmatarbekaup raseerimistarbed ja ülikond,” põhjendab Lepvalts, miks iga juhtumit tuleb eraldi vaadelda. Annika Mällo lisab, et kui hädapärased ja põhjendatud kulutused ületavadki 500-kroonise päevalimiidi, ei võeta pärast inimeselt ju ostetud kraami ära – siis on tal lihtsalt kaks ülikonda, neist ühe sai ta kindlustuse abiga lihtsalt soodsamalt.

Ärajäänud reisi asemele uus

Reisitõrkekindlustus katab lisakulutused, mis tekivad reisiaegade muutumisest. Siia alla käivad näiteks jätkulennud, kus eelmise lennu hilinemise tõttu te järgmisele ei jõua; näiteks lennukist mahajäämised; näiteks ärajäänud väljaostetud perereis, kui mõni pereliige jääb haigeks; näiteks riskirasedus, kui ostsite lennupiletid kaugelt enne rasedust; näiteks makstud kontserdipiletid või ekskursioonid sihtkohas, kui teid polegi kohapeal neid nautimas; näiteks täiendav ööbimine, kui mingil põhjusel kojulend viibib. “2008. aastal olid reisitõrke juhtumid tavaliselt perereiside ärajäämised ühe pereliikme haigestumise tõttu, aga praegu on pooled juhtumid seotud lennuaegade muutumisega. Masu päevil korrigeerivad lennufirmad lende päris tihti ja sealt need juhtumid tulevad,” räägib Caterina Lepvalts.

Oma vastutuse kindlustamine pole eestlaste hulgas kuigi populaarne, kuid kindlustusandjad soovitavad seda eriti näiteks laste ja loomadega reisijaile, kes võivad hotellitoas rikutud inventari eest kopsaka arve saada. Samuti mäesuusatajatele, kellel potentsiaalne oht põrgata kokku teiste suusatajatega, tekitades neile ise kahju. Ja pole välistatud, et välismaal esitatud kahjunõuded võivad juba peale vaadates hinge kinni lüüa.

Osta piisav kaitse ja tea piiranguid

Kindlustuse hind on reisi hinna kõrval tühine, kuid kulud, mida see aitab ära hoida, võivad ulatuda pilvedeni. Samas pole ka kindlustus pole võlukepike, mis mured hajutab, kui seda ostes pole kõik läbi mõeldud. Järgnevalt mõned soovitused.

Meditsiiniabi kate võta pigem suurema summa eest, siis on alati kindel, et sellest jätkub ka väga ekstreemseteks juhtudeks.

Räägi lepingut sõlmides ausalt ära, mida kavatsed reisil teha. Näiteks ei kata kindlustus motospordiga seotud õnnetuste kahjusid, samamoodi tuleb omal riisikol käia mägedes “puudrit sõitmas” ehk väljaspool mäesuusaradu värsket lund nautimas. Kui reisi eesmärgid on kindlustusandjale teada, saad varakult teada, kas oled ikka kindlustatud, ning kui sobiv kaitse on hinnakirjas olemas, on kindel, et ostad just selle, mida vajad.

Reisikindlustuse tingimused erinevad seltsiti. Näiteks mõnes kindlustusseltsis ei kindlustata rasedusega seonduvat, teisal võib olla reisikindlustuse klientidele vanusepiirang.

Kui reisid palju, on mõttekas teha aastane kindlustus – tuleb ainult ette läbi mõelda, kui kaugele ja kui hinnalise pagasiga kavatsed aasta jooksul reisida. Siis oled korraga aastaks kindlustatud piiramatu hulga reisikeste vastu ega pea igakordselt kindlustuse pärast muretsema.

Mis maksab?

* ühele täiskasvanud reisijale ainult meditsiiniabi kuni 1 miljoni krooni eest: 7 päeva Soomes (Euroopas) - hind 107 krooni.

* ühele täiskasvanud reisijale meditsiiniabi kuni 1 miljoni krooni eest, reisitõrge 10 000 krooni eest, pagas 10 000 krooni eest ja tsiviilvastutus 500 000 krooni eest: 7 päeva Soomes (Euroopas) - hind 396 krooni.

* eelmisel aastal registreeriti ERGOs 1290 reisikahjujuhtumit, keskmine kahju oli ca 6000 krooni.

Näiteid otse elust

* Kindlustus osta koos reisiga

Pille ja Malle otsustasid koos Kanaari saartele puhkusele sõita. Reisipaketi kokkupanekul otsustati odavlennufirmade kasuks. Augustis broneeriti reis Lanzarotele algusega Riiast. Edasi kulges teekond liinidel Riia-London, London-Lanzarote. Samal päeval tasusid nad oma reisi eest kumbki 5000 krooni. Reisibüroost pakuti ka reisikindlustust, kuid kuna reis tundus veel nii kaugel olevat, siis otsustas Malle hetkel 250 kr kokku hoida ja kindlustuse hiljem sõlmida. Pille ostis ka reisikindlustuse kohe ja tasus lisaks 250 kr. Nüüd jäid mõlemad sõbrannad pikisilmi oma reisi ootama. Septembri keskel saatis reisibüroo Pillele ja Mallele meili, milles teavitas neid, et odavlennufirma Ryanair muutis London-Lanzarote lennu väljumisaega ja seetõttu tuleb neil oma kulul osta uued Riia-London piletid. Täiendavalt tekkivate kulutustega ei olnud kumbki sõbranna arvestanud. Pillele meenus kohe, et tal oli reisikindlustus ja ta pöördus kindlustusseltsi. Uued piletid ja ööbimine hüvitati. Malle pidi aga uued piletid ise välja ostma ning kandma ka täiendavad ööbimiskulud.

* Kes tasub sinu tekitatud kahjud?

Mati käis koos sõpradega igal talvel Austrias suusareisil. Õnnetusi tuleb suusamäel ikka ette ja seetõttu oli Matil kombeks alati koos reisiga ka kindlustus osta. Eelkõige võimaliku arstiabi pärast. Suusamäel olles juhtuski Matil väike intsident. Kuid kannatajaks polnud ta ise, vaid hoopis teine suusataja, kellele ta kogemata otsa sõitis. Kokkupõrke tagajärjel suusataja kukkus ja vigastas oma kätt. Juba ununenud vahejuhtum tuletas end aga uuesti meelde poole aasta pärast, kui postkasti potsatas Prantsusmaa kindlustusseltsi nõue enam kui 30 000 kroonile. Nõude põhjuseks olid kokkupõrkes kannatada saanud suusataja ravikulud. Kuna Mati oli kindlustuslepingut sõlmides jätnud valimata tsiviilvastutuskindlustuse, siis muutus see suusareis vaid ühe õnnetu vahejuhtumi pärast arvatust märksa kulukamaks.


Artikkel ilmus Eesti Päevalehe lisas 22.01.2010